Kiilanemine – mitte ainult meeste probleem

3 minutit lugemist
Meeste kiilanemine pole midagi ennekuulmatut, kuid kas teadsid, et kiilanemisega puutub kokku ka 16% naistest? Teeme kindlaks põhjused, miks nii naistel kui meestel juuksed välja langevad ning mida selle jaoks ette võtta.
Kas ka sinul tuleb peast liiga palju juukseid?

Igapäevaselt langeb peast 50-100 juuksekarva – talvisel ajal rohkem, suvel vähem. See on täiesti normaalne nähtus, sest juuksekarvadel on oma eluiga. Nende elutsüklis on aktiivne faas, vahefaas ja puhkefaas. Lihtsamalt öeldes kasvab karv seni, kuni juuksejuure pesa vaikselt kokku kärbub ning karv peast välja kukub. Igal juuksekarval on erinev kasvutsükkel, seetõttu sa enda juuste vahetumist ei märka.

Kuidas olla kindel, et päevane juuksekadu on normi piires? Loomulikult ei pea olukorra hindamiseks hakkama väljalangenud juukseid üle lugema. Kui aga duši all käies on äravoolu juures juuksekarvu rohkem kui tavaliselt, peanahale on tekkinud tühjad laigud või on juuksed üldiselt hõredamaks jäänud, tasub arsti või muu spetsialistiga välja selgitada, miks juuksed end halvasti tunnevad. See annab sulle edumaa, et protsessi kulgu aeglustada või lausa peatada.

Nii võib juhtuda kõigiga

Vananemine! Täpselt nii – vanemas eas on juuste hõrenemine absoluutselt loomulik. Tihtipeale pole mõtet selle tagant otsida haigust või muud erilist põhjust. Vanemaks jäädes on peas lihtsalt kolm korda vähem juuksenääpsusid (juuksejuure pesa) kui noorena. Lisaks lüheneb karva kasvufaas, mis tähendab seda, et juuksed ei jõua enam pikkusesse kasvada.

Lühiajaline juuste väljalangemine võib olla põhjustatud hormonaalsetest muutustest, ravimitest, haigusest või stressist. Sel puhul jäävad mitmed juuksekarvad korraga puhkefaasi ja uusi karvu normaalses tempos peale ei kasva. Ka juuste ebaõige hooldamine võib tekitada olukorra, kus need murduvad enne eluea lõppu. Need on aga ajutised probleemid, mille lahendamisel peaks juuksekasv taastuma.

Traumast põhjustatud juuksekadu. Operatsiooni või peanaha vigastuse korral võivad juuksed armkoe piirkonnas enam mitte kasvada.

Kui kiilanemine on pärilik…

Pärilikku kiilanemist ehk alopeetsiat esineb nii naistel kui meestel. Sel puhul ei suuda karvanääpsud ühel hetkel enam piisavalt hästi funktsioneerida. Seda põhjustab geneetiliselt päritud tundlikkus ühe meessuguhormooni vormi – dihüdrotestosterooni (DHT) – suhtes. Selle tõttu muutuvad juuksekarvad järjest hapramaks, ei kasva enam pikkusesse ning kaotavad pigmenti. Tasapisi juuksenääpsud taandarenevad, juuksed kukuvad välja ning uusi karvakesi enam peale ei kasva.

Meeste puhul saab päriliku kiilanemise teha kindlaks lihtsalt vaatluse teel. Naised, kel kahtlustatakse seda tüüpi kiilanemist, saadetakse uuringule, milleks on kas vereproov või peanahauuring.

NB! Umbes pooltel inimestel, kel esineb juuksekadu, on tegemist geneetilise kiilanemisega. Selle võib pärida nii (vana)emalt kui ka (vana)isalt!