Kui ohutu on ripsmete pikendamine?

4 minutit lugemist
Paljud naised soovivad endale võrgutavat kassipilku. Üks populaarseimaid viise selle saavutamiseks on ripsmepikenduste paigaldamine. Tundub lihtne ja levinud, tuhanded on ju lasknud seda teha. Ent kas tegemist on ikka täiesti ohutu ettevõtmisega?

Suurushullustuses võib ununeda, et ripsmed pole vaid aktsent kaunitele silmadele – ripsmete eesmärk on silmi kaitsta ja niisutada. USA-s asuva Georgia Tehnoloogiainstituudi teadlased uurisid erinevate imetajate ripsmepikkust ja jõudsid huvitava järelduseni. Avastati, et praktiliselt kõigi imetajate ripsmete pikkus on täpselt kolmandik nende silma laiusest.

Kas kaitsta või kaunistada?

Mainitud pikkus on silmade hea tervise tagamiseks optimaalseim. Sellises pikkuses ripsmed kontrollisid kõige paremini silma ümbritsevat õhuvoolu ja aitasid silmadel niisketena püsida. Kas sellega arvestatakse ka ripsmepikenduste paigaldamisel? Pigem mitte. Väga levinud on nägemus, et kui juba ripsmeid pikendada, siis mida rohkem, seda uhkem. Ent liigpikad ripsmed ei ole võimelised oma kaitsvat funktsiooni täitma.

Eriti haavatavad on külma kliimaga riikide elanikud. Veedame ju suurema osa aastast konditsioneeritud ja köetud siseruumides, kus õhk on niigi kuiv. Kui lisada võrrandisse pikad ripsmetutikud, võivad varsti peeglist vastu vaadata hoopis väsinud, punetavad ja sügelevad silmad.

Lisaks hetkelisele ebamugavusele on oht sattuda pikemaajaliste vaevuste küüsi. Kui kuiv ja ärritunud silm leevendust ei saa, võivad tekkida tüsistused, näiteks kroonilised silmapõletikud, sarvkesta kahjustus ja isegi püsiv nägemisteravuse langus.

Võib oma karva jäädavalt kahjustada

Peamine argument, miks ripsmepikenduste kasuks otsustatakse, on väidetav vähenev ajakulu, et juba ärgates värske välja näha. Aga ka ripsmepikendused vajavad tihedat hooldust. Esiteks pole hooldamata pikendused just kaunis vaatepilt. Lisaks esteetilistele vajakajäämistele võivad unarusse jäetud ripsmepikendused kahjustada ka kandja naturaalseid ripsmeid.

Baylori Meditsiinikolledži teadlased väidavad, et pikaajaline ripsmepikenduste kandmine võib põhjustada alopeetsiat. Üldiselt peetakse alopeetsia all silmas autoimmuunhaigust, mis tekitab karvakadu. Paljud aga ei tea, et alopeetsiat põhjustab ka pikaajaline mehaaniline stress. Näiteks esineb juuksekadu inimestel, kes kannavad liiga tugevalt kinnitatud juuksepikendusi. Sama häda kimbutab ka kunstripsmete fänne. Mida lopsakam pikendus oma ripsmekarvale kleebitud, seda tugevam surve sellele avaldub.

Ka pidev hõõrdumine ja sikutamine võib karvanääpsu kahjustada nii tõsiselt, et karvakasv peatub täielikult. Seega tasub kindlasti kunstripsmete kandmisel teha pause ning veenduda, et tutikud oleks paigaldatud korrektselt.

Vaevusi kipub põhjustama ka liim

Teadagi ei kinnitu pikendused loomulike ripsmete külge imeväel. Ripsmepikenduste fikseerimiseks kasutatakse spetsiaalset liimi, mille suhtes võivad osad kliendid väga tundlikud olla. Liim puutub kokku äärmiselt õrna nahaga ning seega on mõistlik enne paigaldamist teha väikse nahaala peal test, mis näitab, ega kemikaalid lauge liigselt ärrita.

Samuti võiks ilutehniku käest uurida, kas ja kui palju sisaldub ripsmeliimis formaaldehüüdi. Formaaldehüüd on kemikaal, mis leiab lisaks ilutoodetele kasutust ka näiteks kodukeemias ja ravimitööstuses.

Suurel hulgal formaaldehüüdi sisaldav liim võib põhjustada tõsist allergiat, laugude paistetust ja silmapõletikku. Samuti on tegu kartsinogeeni ehk vähitekitajaga. Seetõttu tuleks salongi usaldusväärsuses kindlalt veenduda ja enne ripsmepikenduste paigaldamist oma murest teada anda ka ilutehnikule, sest allergia eest pole keegi kaitstud.

Näiteks juhtus ebameeldiv lugu Broadway läbi aegade ühe tuntuima staari Kristin Chenowethiga. Nimelt oli naine kutsutud külaliseks David Lettermani jutusaatesse ja ta plaanis enda sõnul enne publiku ette astumist midagi plikalikku teha. Saatesse ilmus Chenoweth lõpuks ilmatusuurte päikseprillidega. Nii saatejuhil kui ka publikul tekkis küsimusi. Läbi nalja tunnistas naine, et lasi paigaldada ripsmepikendused, mis aga ta silmalaud hoopis huulte sarnaseks muutsid.

Selgus, et Chenoweth oli formaaldehüüdi suhtes allergiline ja nii pidi ta kohe pärast paigaldamist ripsmed eemaldama. Õnneks midagi tõsist ei juhtunud, kuid Chenowethi lugu on hoiatuseks ka teistele.

Parima tulemuse tagab mõõdukus ja hool

Kunstripsmete paigaldamisel tagab kauni tulemuse loomulike ripsmete hea seisukord. Õnneks saab kiduraks jäänud ripsmeid hõlpsasti turgutada. Abiks on soodsad vahendid, näiteks apteegi käsimüügis leiduv riitsinusõli, aga ka spetsiaalselt ripsmekasvu soodustamiseks väljatöötatud ilutooted, nagu näiteks seerumid, mida leiab nii apteekidest kui ka ilukaubamajadest.

Nii õli kui ripsmeseerum on abiks, et pikendada ripsmete kasvutsüklit ja tugevdada karvanääpsu. Kui ripsmekarva kasvutsükkel pikeneb, langeb karv loomulikul teel tunduvalt hiljem välja ja tulemuseks on lopsakam ripsmejoon.

Kui loomulike ripsmete eest õigesti hoolitsed, võib juhtuda, et käsi enam pikenduste järele haarata ei tahagi, sest looduse poolt kingitud ilu on juba iseeneses piisav.