Pikad juuksed – kas head geenid või õige juuksehooldus?

4 minutit lugemist
Pikad ning tihedad juuksed on naistele uhkuseks. Juuste kasvatamine ei õnnestu aga sugugi kõigil. Kas juuste pikkuse määravad vaid geenid ning peaksime leppima sellega, mis meile antud on? Või annab ka meil endal midagi teha, et juuksed kasvama panna?

Lühike vastus on see, et geenid määravad suure osa meie füüsilisest väljanägemisest, aga mitte kuigi kindlalt. Meie kasv, kaal, juuksepikkus ja nahatoon antakse küll geenidega kaasa, aga need polegi alati täpselt ettemääratud. Pigem määravad geenid potentsiaali, mis realiseerub lõplikult kasvukeskkonna ja meie enda käitumise koosmõjuna. Kui küsida näiteks, kuidas saada juuksed kiiremini kasvama, siis hästi kasvab see, mille eest hästi hoolitsetakse.

Seega, geneetika roll on küll oluline, aga ei pruugi olla ainumäärav. Juuste kasvu mõjutavad veel mitmed tegurid, mis jagunevad laias laastus kolmeks:

  1. Geneetilised tegurid
  2. Sisemised tegurid
  3. Välimised tegurid 
Mida geenid juuste juures määravad?

Geenid annavad ette järgmised juuste omadused:

  • värvitoon,
  • tekstuur (kas karv on paks või peenike, kas juus on sirge või laines või lokkis),
  • tihedus (kui palju juuksekarvu peas on),
  • kui pikaks on juuksekarv võimeline kasvama, enne kui välja kukub,
  • kui kiiresti on juuksekarv võimeline kasvama.

Kuidas saada pikki juukseid? See sõltub eelkõige sinu juuksekarva anageen- ehk kasvufaasi pikkusest. Tavaliselt kestab kasvufaas 3–6 aastat (parimal juhul isegi kuni 10 aastat) ning terve selle aja kasvab juuksekarv keskmiselt 1,25 cm kuus. 

Mõelgem lihtsale võrdlusele. Kui kahe naise juuksed kasvavad 1 cm kuus, siis 3 aasta pärast on nende juuksed sama pikad. Seejärel ühel naisel juuksekasv lakkab ning karv kukub ajapikku välja. Teisel naisel, kelle juuksekarva kasvufaas on kaks korda pikem, jõuavad juuksed enne väljalangemist veel 3 aastat kasvada. See tagabki ühele naisele pikad juuksed, teisele lühikesed. 

Kui arvestame keskmiselt 4-aastase anageenfaasi ja 1 cm igakuise kasvuga, on enamik inimesi geneetiliselt võimelised kasvatama u 50 cm pikkused juuksed (enam-vähem vööni). Isegi minimaalse 3-aastase kasvufaasi ja kehvapoolse 1 cm igakuise kasvu juures on juuste potentsiaalne pikkus 36 cm (õlajooneni). 

Sageli tuleb aga ette olukordi, kus juuksed peaks kasvufaasi järgi olema võimelised tagumikuni kasvama, kuid kasvavad vaid õlgadeni. Siin tulevadki mängu kõik teised faktorid – need, mis erinevalt geneetikast on juba sinu kontrolli all.

Juuksekasvu mõjutajad

Sinu üldine tervis ning harjumused on need, mis määravad, kui hästi sinu juuksekasvu potentsiaal saab realiseeruda. Juuksed ei kasva, kui on probleeme mõnega järgmistest:

  • hormonaalne tasakaal
  • terviseprobleemid
  • teatud ravimite tarvitamine
  • toitumine ja veetarbimine
  • stressitase

Need võivad mõjutada juuksekasvu kiirust, seda kui paksud juuksed on ning juuste väljalangemist. Kõige hullem on olukord siis, kui sind mõjutavad korraga mitu probleemi. Näiteks kui jood püsivalt liiga vähe vett ja kannatad tööstressi käes, on suure tõenäosusega tagajärjeks juuste väljalangemine. 

Kõiki neid faktoreid, ennekõike terviseprobleeme me muidugi kontrollida ei suuda, küll aga saame olla enda suhtes tähelepanelikumad. Sinu elustiil on sinu enda kätes. Näiteks saad stressi maandamiseks tegeleda spordi või meditatsiooniga. Keha tasakaalus hoidmiseks saad teadlikult piisavalt vett tarbida, süüa mitmekesiselt ja soetada vitamiinid juuste väljalangemise vastu. Nii oled teinud enda poolt kõik võimaliku, et tagada juustele parim kasvupinnas ning olemas on vastus, kuidas saada pikad juuksed ning ka kuidas saada paksud juuksed.

Juuste kasvatamine ja välised tegurid

Välised faktorid mõjutavad ennekõike juba kasvanud juust, aga paljud neist mängivad rolli ka kasvamise ajal. Väliste tegurite hulka kuuluvad näiteks: 

  • juuksehooldustooted (näiteks šampoon ja palsam) ja nende kvaliteet,
  • juuste töötlemine (juukselõikus, kuumus, värvid, juuksepikendused, kõik keemilised protseduurid),
  • juuksehoolduse harjumused (pesemine, kammimine, soengud),
  • keskkonnamõjud (UV-kiirgus, kare või soolane vesi, niiskus, külm).

Kõik need juuste olukorda mõjutavad otsused on sinu enda teha. Näiteks võib juuste liigne töötlemine kaasa tuua niiskuskao ning karvade murdumise. See tähendab hoobilt lühemaid juukseid, kui geneetika lubaks. Alustuseks veendu, et sa ei koorma oma juukseid ühegagi neist 12 pealtnäha süütutest tegevustest, mis su juustele laastavalt mõjuvad. 

Kui sinu unistus on kasvatada enda juuksed kohevaks ning pikaks, saad mõistagi kaasa aidata ka õigete juuksehooldustoodetega. Veendu, et šampoon ja palsam, mida kasutad, on kvaliteetsed ja sobivad sulle. Kvaliteetsed vitamiinid juustele sisaldavad spetsiaalseid juuksekasvu stimuleerivaid koostisosi – ka see tuleb ainult kasuks.

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et sinu geneetika on kõigest stardiplatvorm. See annab küll mingid eeldused – näiteks juuksetüübi –, aga kuidas need eeldused realiseeruvad, on paljuski sinu enda teha.