Kas aga juuste hõrenemine on aeglustatav? Või üldse peatatav? Kui jah, siis kuidas juuksed kasvama panna? Neile küsimustele leiab vastuse, kui vaadata lähemalt, miks üldse tekivad õhukesed juuksed.
Juuste tervist mõjutavad väga suures osas meie hormoonid. See tähendab ühelt poolt, et teatud olukorras võivad juuksed muutuda eriti lopsakaks ja säravaks. Ja teisalt võib muutuv hormoonide tasakaal olla põhjuseks, miks juuksed katkevad ning nende väljanägemine halveneb.
Rasedatel naistel on tihtipeale väga lopsakad ja säravad juuksed. Selle põhjuseks on hormoonide tasakaalu muutumine, tänu millele püsivad juuksed tavalisest kauem anageenfaasis ehk kasvufaasis. Ka menopausiga kaasnevad hormonaalsed muutused. Sel ajal aeglustub ainevahetus ja erinevad hormoonid, sh östrogeen, vähenevad.
Kui probleemi põhjuseks ongi hormoonid, peab tulemuse saavutamiseks taastama hormonaalse tasakaalu. Ükski teine lähenemine ei avalda lihtsalt soovitud mõju, enne kui pole taastatud vajalik tasakaal.
Üks asi, mille heaolu kipub juustele keskendudes meelest minema, on nahk. Veelgi täpsemalt peanahk. Just peanaha kaudu jõuavad juustejuurteni vitamiinid ja mineraalid, ilma milleta ei ole hea juuksekasv lihtsalt võimalik. Kui peanaha ainevahetus on häiritud, mõjutab see otseselt ka meie juukseid. Tulemusena juuksed katkevad või juuksed murduvad.
Teiseks peanahaga seotud murekohaks on rasu. Liiga rasune peanahk hakkab ummistama karvafolliikuleid ning sellest rasusest kihist on juuksekarvadel väga keeruline läbi murda. Rasu eemaldatakse, kui pead korralikult šampooniga pesta. Muidugi peab valima kvaliteetsed šampoonid ja teised juuksehooldustooted.
Ja samal ajal ei tasu peapesuga liialdada. Liigne pesemine mõjub hoopis peanahka kuivatavalt ning see toob kaasa teisi keerulisi probleeme, mille lõpptulemuseks on taas õhukesed juuksed.
Ja muidugi stress. Stress on meie keha vaenlane. Ja siinkohal mõtleme siis mõlemat, oluline on nii vaimne stress kui ka füüsiline stress. Mida kauem stressiolukord kestab, seda rohkem juukse folliikuleid satuvad katageensesse faasi ehk väljalangemise faasi. See tähendab aga ka seda, et rohkem juukseid langeb välja, mis on aga viimane asi, mida me tahame, sest tagajärjeks on juuste hõrenemine.
Samamoodi võime juukseid panna ka füüsilise stressi alla, mis mõjutab nende heaolu ja tervist. Selle alla loetakse ka juuste liigse pinge alla panemine – mõtle liiga tugevatele soengutele või sellele, kui kannad alati sama soengut, ehk liigse pinge all on samad juuksekarvad ja samades kohtades.
Töötlemisest on õnneks räägitud juba palju rohkem ning on laialt levinud teadmine, et juuste kuumtöötlemisel on vaja kasutada kuumakaitset ja kemikaalidega töötlemisel tuleb olla ettevaatlik ja kasutada kõike mõistlikus koguses. Samamoodi ei ole mõistlik juukseid karmilt harjata ja pusasid lahti kakkuda. Juuste katkemine on nende harjumustega otseselt seotud.
Juuste hõrenemist on tihtipeale märgata alles kaks-kolm kuud pärast põhjustavat juhtumit. See tähendab, et kui ajas natukene tagasi mõelda, on võimalik saada aimdust, mis võis põhjustada hõrenevad juuksed. Seeläbi aga saad ka aimdust, kuidas juuste hõrenemise vastu võidelda.
Reeglina saab juustekadu liigseks lugeda siis, kui ühe päeva jooksul langeb välja enam kui 100 juuksekarva. Lisaks peab see toimuma pikema perioodi, vähemalt paar nädalat, kestel. Aega võtab ka juuste turgutamine. Parimad juuksekasvu vitamiinid näitavad tulemust mõne nädala või kuu aja möödudes, ehk kui kahtlustad probleemi, on parem juba nüüd alustada ja mitte rohkem oodata.
